Rahvusvahelist naistepäeva tähistatakse igal aastal 8. märtsil, et tähistada naiste saavutusi läbi ajaloo ja eri riikides. Seda tuntakse ka ÜRO naiste õiguste ja rahvusvahelise rahu päevana.

Mida inimesed teevad?

Rahvusvahelise naistepäeva üritusi peetakse üle maailma 8. märtsil. Tavaliselt kutsutakse sel päeval erinevatele üritustele esinema erinevaid naisi, sealhulgas poliitilisi, kogukonna- ja ärijuhte, aga ka juhtivaid haridustöötajaid, leiutajaid, ettevõtjaid ja teleisiksusi. Selliste ürituste hulka võivad kuuluda seminarid, konverentsid, lõunasöögid, õhtusöögid või hommikusöögid. Nendel üritustel edastatavad sõnumid keskenduvad sageli erinevatele teemadele, nagu innovatsioon, naiste kujutamine meedias või hariduse ja karjäärivõimaluste olulisus.

Paljud koolide ja teiste haridusasutuste õpilased osalevad eritundides, debattides või esitlustes naiste tähtsusest ühiskonnas, nende mõjust ja neid puudutavatest probleemidest. Mõnes riigis toovad koolilapsed oma naisõpetajatele kingitusi ja naised saavad sõpradelt või pereliikmetelt väikeseid kingitusi. Paljudes töökohtades mainitakse rahvusvahelist naistepäeva eraldi siseuudiskirjade või teadete kaudu või jagades sellele päevale keskenduvaid reklaammaterjale.

Avalik elu

Rahvusvaheline naistepäev on riigipüha mõnes riigis, näiteks (kuid mitte ainult):

• Aserbaidžaan.
• Armeenia.
• Valgevene.
• Kasahstan.
• Moldova
• Venemaa.
• Ukraina.

Paljud ettevõtted, valitsusasutused ja haridusasutused on ülalmainitud riikides sel päeval suletud ning seda nimetatakse seal mõnikord ka naistepäevaks. Paljudes teistes riikides on rahvusvaheline naistepäev riiklik tähtpäev. Mõnedes linnades võidakse korraldada mitmesuguseid laiaulatuslikke üritusi, näiteks tänavamarsse, mis võivad ajutiselt mõjutada parkimis- ja liiklustingimusi.

Taust

Viimasel ajal on naiste õiguste kaitsmisel ja edendamisel tehtud suuri edusamme. ÜRO andmetel ei saa naised aga kusagil maailmas väita, et neil on kõik samad õigused ja võimalused kui meestel. Enamik maailma 1,3 miljardist absoluutselt vaesest inimesest on naised. Keskmiselt saavad naised sama töö eest 30–40 protsenti vähem palka kui mehed. Naised on jätkuvalt ka vägivalla ohvrid, kusjuures vägistamine ja koduvägivald on loetletud naiste seas kogu maailmas oluliste puuete ja surma põhjustena.

Esimene rahvusvaheline naistepäev toimus 19. märtsil 1911. aastal. Avaüritus, mis hõlmas miitingud ja organiseeritud koosolekud, oli suur edu sellistes riikides nagu Austria, Taani, Saksamaa ja Šveits. 19. märts valiti seetõttu, et see tähistas päeva, mil Preisi kuningas lubas 1848. aastal kehtestada naistele hääleõiguse. See lubadus andis lootust võrdsusele, kuid see oli lubadus, mida ta ei pidanud. Rahvusvahelise naistepäeva kuupäev lükati 1913. aastal 8. märtsile.

ÜRO juhtis naiste muredele ülemaailmset tähelepanu 1975. aastal, kutsudes üles kuulutama rahvusvahelist naisteaastat. Samal aastal kutsus ÜRO Peaassamblee kokku ka esimese naistekonverentsi Mehhikos. Seejärel kutsus ÜRO Peaassamblee liikmesriike üles kuulutama 8. märtsi 1977. aastal ÜRO naiste õiguste ja rahvusvahelise rahu päevaks. Selle päeva eesmärk oli aidata riikidel kogu maailmas kaotada naiste diskrimineerimine. Samuti keskenduti naiste abistamisele täielikul ja võrdsel osalemisel ülemaailmses arengus.Rahvusvaheline meestepäevtähistatakse ka igal aastal 19. novembril.

Sümbolid

Rahvusvahelise naistepäeva logo on lilla ja valge ning sellel on Veenuse sümbol, mis on ka naiseks olemise sümbol. Erinevates reklaamides, näiteks plakatitel, postkaartidel ja infobrošüürides, on näha ka igasuguse tausta, vanuse ja rahvusega naiste nägusid rahvusvahelise naistepäeva puhul. Sel ajal avaldatakse ka mitmesuguseid päeva reklaamivaid sõnumeid ja loosungeid.